Kaarel Kurismaa 85 kinos Sõprus Noblessneris

Kaarel Kurismaa 85
Kino Sõprus, Noblessner
19. mai 2024 kell 19 - Piletid siit
 
Kaarel Kurismaa tähistab 13. mail oma 85. sünniaastat ja sellel pidulikul puhul linastub Kino Sõpruse Noblessneri saalis 19. mail Kaarel Kurismaast eelmisel aastal valminud lavastaja Aljona Suržikova dokumentaalfilm "Kaarel Kurismaa ajatuse piirid". Näitamisele tuleb ka Kurismaa varasem filmilooming: värskelt restaureeritud "Liigub? Liigub!", "Trammivasikas" ja "Klaabu".
 
Kunstniku filmiõhtule teevad sissejuhatuse kunstiteadlane Ragne Soosalu ja dokfilmi režissöör Aljona Suržikova. 
 
KAVAS:
"Trammivasikas" (1983)
Väikese trammivaguni üleannetused tekitavad linnas ohtliku olukorra, mis lõpuks tuletab noorele trammile meelde tema igapäevast kohustust - sõidutada inimesi.
Filmi režissöör Kaarel Kurismaa.
 
"Liigub? Liigub!" (1977)
Humoristlik film sellest, kuidas inimene auto leiutas.
Filmi režissöör Aarne Ahi.
 
"Klaabu" (1978) 
Klaabu on isemoodi, munakujuline tegelane. Ta on lõbus ja seiklushimuline sell, tegutseb kõikjal ilmaruumis ning saab alati hakkama. Muinasjutuline olend Klaabu koorub välja vihmapiisast sündinud munast, hakkab maailma avastama ja seikleb maal, merel ja õhus. Filmi režissöör Avo Paistik.
 
"Kaarel Kurismaa ajatuse piirid" (2023) 
Dokumentaalfilm eesti kunstnikust Kaarel Kurismaast näitab vaatajale kunstniku sisemaailma. Oma loometeel muutis Kaarel mitmeid kordi kunstisuunda, tegeles erinevate kunstiliikidega. Kaarel Kurismaa pani aluse Eesti kineetilisele ja helikunstile. Kurismaa on väga eripalgeline kunstnik, kelle loominugline energia jaotub maalikunsti, heli, installatsiooni, monumentaalkunsti ja filmikunsti vahel. 1970-ndate avangardilaine harjal lõi ta mitmeid olulisi, eesti kunstiajalukku jäänud heli- ja kineetilisi objekte. 1970-ndate keskpaigast töötas Kurismaa Eesti Joonisfilmis ja Nukufilmis kunstniku, režissööri ja kunstnik-lavastajana. 1980-ndatel hakkas Kurismaa huvituma ruumiloomest ja monumentaalkunstist. Ta lõi mitmeid tähelepanuväärseid, tema loomingu peamiseid elemente – heli ja liikumist – sünteesinud avaliku ruumi objekte. Neist objektidest on tänaseni säilinud.
Filmi režissöör Aljona Suržikova. 
 
Loe ka Mari Laaniste arvustust ajakirjast Teater. Muusika.Kino.